Eestis tehakse igal aastal sadu viljatusravi protseduure, milles kasutatakse doonorrakke – eriti doonorseemnerakke. Meie Ovumias oleme teinud doonorseemnerakkudega viljastamisravi juba üle 25 aasta. Meie eesmärk on pakkuda sooja ja kvaliteetset ravi, mille tulemusel saab teoks sinu unistus perest.
Ravi doonorrakkudega tähendab viljatusravi, kus kasutatakse vabatahtliku ja põhjalikult uuritud mehe annetatud seemnevedelikku. Enne ravi toimub alati seemneraku doonorite nõustamine, kus käsitletakse juriidilisi, psühholoogilisi ja eetilisi küsimusi.
Ravi ajal toetab sind meeskond, kuhu kuuluvad arst, laborispetsialist ja õde. Nad juhendavad sind kogu protsessi vältel ning vastavad meeleldi kõigile küsimustele. Me Ovumias mõistame, et doonorseemnerakke vajatakse mitmel erineval põhjusel. Soovime kogu südamest aidata teil oma lapseunistust täita. Oleme siin sinu jaoks – võta meiega julgelt ühendust, kui sul tekib küsimusi!
Võid lugeda ka kunstlikust viljastamisest doonormunarakkude ja -embrüotega [siit].
Meie doonorid on terved Eestis elavad mehed, kellel on siiras soov aidata lastetuid peresid. Sageli tuleneb otsus annetada sellest, et keegi nende lähedastest on ise vajanud viljatusravi. Kuigi Eesti seadus lubab doonoritele väikest kompensatsiooni, on peamine motiiv siiras soov aidata.
Doonoriks sobivad vaid vähesed – need, kelle seemnevedelik on kõrge kvaliteediga, säilib hästi külmutamisel ning kes on arsti poolt põhjaliku tervisekontrolli järel heaks kiidetud.
Meie spermadonorid on:
Retsipient võib seaduse järgi avaldada vaid doonori teatud etnilise päritolu, pikkuse ning naha-, silma- ja juuksevärvi – need on ka omadused, mille kohta saad ise eelistusi avaldada.
Ravikoordinaator leiab sinu soovide põhjal sobivaima doonori. Soome seaduse järgi võib ühest doonorist sündida lapsi maksimaalselt viies erinevas peres, ning doonorrakke võib kasutada kuni 15 aastat alates külmutamisest.
Vajadusel saame tellida seemnerakke ka meie koostööpartnerilt European Sperm Bank. Ka sel juhul registreeritakse doonori andmed vastavalt Soome seadusele, tagamaks, et lapsel on hiljem võimalik teada oma bioloogiline päritolu.
Kunstlik viljastamine doonorseemnerakkudega ehk inseminatsioon on tavaliselt esimene ravietapp doonorseemnerakkude kasutamisel. Edukust mõjutavad eelkõige naise vanus ja võimalikud muud viljakust mõjutavad tegurid. Enne inseminatsiooni hinnatakse vajadusel munajuhade läbitavust.
Raseduse tõenäosus on inseminatsiooni korral umbes 10–15% ühe katse kohta, ning enamik rasedusi algab esimese 3–4 protseduuri jooksul. Üksikemadel ja naispaaridel on tulemused sageli veelgi paremad, kui muid viljakust mõjutavaid tegureid ei ole. Inseminatsiooni hind koosneb doonorseemnerakkude hinnast ja protseduuri maksumusest. Mõnikord on vajalik ultraheliuuring, kuid enamasti ajastatakse inseminatsioon koduse ovulatsioonitesti abil. Protseduuri eelne nõustamine ja raviplaani koostavad meie kliiniku viljatusraviarstid.
Hinnad:
Kunstlik viljastamine (IVF) annab oluliselt paremaid tulemusi – umbes 30–40% embrüo siirdamise kohta. Seetõttu minnakse IVF-ravile sageli juba pärast mõnda ebaõnnestunud inseminatsiooni. Otsus tehakse alati raviarsti ja patsiendi koostöös, lähtudes patsiendi soovidest.
IVF-ravi hind sõltub valitud ravipaketist, kasutatavatest ravimpreparaatidest ja doonormaterjalist.
Esimesel arsti visiidil hinnatakse üldist tervist ja varasemaid rasedusi. Vajadusel tehakse munajuhade läbitavuse uuring (UHKU). Viljatusraviarst koostab esialgse raviplaani.
enne doonorravi alustamist toimub nõustamine, kus käsitletakse ravi eetilisi, psühholoogilisi ja juriidilisi aspekte vastavalt Eesti kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusele.
Pärast nõustamist valitakse sobiv seemnerakudoonor. Seejärel toimub raviplaani koostamine, kus arutatakse ajakava ja ravimid.
Tehakse kas inseminatsioon või IVF vastavalt kokkulepitud raviplaanile. Kui inseminatsioon ei anna tulemust, võib jätkata IVF-raviga.
