Kui naisel endal enam munarakke ei ole või on nende kvaliteet oluliselt langenud, siis on võimalik rasestumiseks kasutada doonormunarakke. Doonormunarakkude kasutamine on soovitatud üle 43-aastastel naistel, kuna munarakkude kvaliteet langeb ning tõenäosus lapse sünniks oma munarakkudega on alla 1 %. Munarakudoonoreid vajatakse pidevalt, sest Eestis tehakse igal aastal sadu viljatusravi protseduure doonormunarakkudega. Doonorrakkude kasutamine on näidustatud ka siis, kui naise enda munarakke kasutades on sündival lapsel risk pärida geneetiline haigus. Ovumia Tallinn Kliinikul on aktiivne doonorprogramm ja kasutada saab nii värskeid, kui ka külmutatud doonormunarakke.
Munarakkudoonoriks sobib tavaliselt 20–35-aastane terve naine, kelle peres ei esine pärilikke haigusi. Kui sul on soov kedagi südamest aidata ja anda võimalus lapse sünniks, võib just sinust saada doonor. Enne loovutamist vaatame koos üle sinu tervisenäitajad ja veendume, et miski ei takistaks ohutut ja turvalist loovutusprotsessi.
Esimese sammuna palume sul täita lühikese küsimustiku, mille põhjal saame hinnata, kas võiksid sobida munarakudoonoriks.
Pärast vormi laekumist võtab meie kliiniku viljatusraviarst sinuga ühendust sinu valitud viisil – kas telefoni teel või e-posti kaudu – ning saadab sulle esmase info tutvumiseks.
Lisaks palume sul täita ka põhjalikuma tervisekaardi, mis aitab hinnata sinu tervislikku seisundit ja doonorluseks sobivust. Arst arutab sinuga varasemate uuringute ja ankeedi tulemusi ning annab ülevaate järgmiste doonorlusega seotud sammude kohta.
Enne doonoriks sobivuse kinnitamist kohtud arstiga, kes selgitab sulle kogu loovutusprotsessi ja vastab sinu kõikidele küsimustele. Esmase tervisekontrolli osana teostatakse ultraheliuuring ja võetakse AMH vereproov, mis annab ülevaate munasarjade reservist ja aitab hinnata, kas munarakudoonorlus on sinu jaoks meditsiiniliselt ohutu. Lisaks võetakse vereproovid nakkushaiguste testimiseks (hepatiit B ja C, HIV, süüfilis, gonorröa ja klamüüdia).
Kui vereanalüüside ja tervisekontrolli tulemused näitavad, et sobid doonoriks, kohtud meie doonorite koordinaatoriga, kes selgitab raviprotsessi kulgu ja võimalikke riske. Nõustamisel selgitatakse protsessi, võimalikke riske, psühholoogilisi ja eetilisi aspekte. Selles etapis allkirjastatakse ka loovutamisnõusolek. Lisaks võetakse vereproov kromosoomiuuringuks.
Doonori läbib 10-14 päeva kestva ravi, et stimuleerida munasarjades samaaegselt mitmete munarakkude küpsemist. Selle aja jooksul tehakse ultraheliuuringuid ja analüüse. Munarakkude kogumine toimub lühiajalise, veenisisese anesteesiaga, et tagada doonorile valutu ja mugav protseduuri kogemus. Pärast munarakkude kogumis saab doonor palatis puhata ja koju minna 1-2 tunni möödudes vastavalt enesetundele. Annetatud munarakud viljastatakse neid vajava naise partneri või doonori seemnerakkudega.
Munarakkude kogumine toimub ultraheli kontrolli all, kasutades nõela, mis viiakse munasarjadesse tupe kaudu. Munarakkude punktsioon teostakse veenisisese lühiajalises narkoosis. Protseduur kestab umbes 15-20 minutit. Pärast munarakkude kogumist jälgib palatiõde sinu enesetunnet ärkamispalatis 2 tunni jooksul. Autot ei tohi juhtida 24 tunni jooksul protseduuri ajal saadud valuvaigistite tõttu. Raviarst väljastab vajadusel haiguslehe 1–2 päevaks.
Pärast munarakkude loovutamist hoiab meie meeskond sinuga regulaarselt ühendust. Õde helistab sulle mõne päeva jooksul ning uuesti nädala pärast, et uurida, kuidas taastumine läheb. Kui vajad lisahinnangut või esineb ebamugavusi, korraldame sulle kiire aja järelkontrolliks kliinikus.
Menstruatsioon algab tavaliselt 1–2 nädala jooksul pärast protseduuri ja enesetunne taastub selleks ajaks tavapäraseks.
Doonor saab kätte kõik testide tulemused ning teabe enda viljakuse kohta – väärtuslik teadmine, mis aitab paremini mõista oma tervist ja viljakust. Iga etapi juures anname selged ja arusaadavad juhised, et teaksid täpselt, mis toimub ja mis on järgmine samm. Meie jaoks on oluline, et tunneksid end kogu protsessi vältel kuulduna, hoituna ja turvaliselt.
Enamikul naistel kulgeb munarakkude küpsetamine ja kogumine probleemideta. Väikesel osal võivad hormoonravi tõttu tekkida kerged kõrvalmõjud. Hormoonravi mõjul suurenevad munasarjad ajutiselt, mis võib põhjustada alakõhus pinget või ebamugavust. Munarakkude kogumisega kaasneb väike komplikatsioonide risk, millest räägitakse põhjalikult arsti vastuvõtul enne loovutamist.
Eesti viljatusravi seadusandluse alusel makstakse doonorile hüvitist loovutamisprotsessiga seotud ebamugavuste eest.
Loovutamise peamine põhjus on siiski soov aidata – kõige suurem tasu on kinkida kellegile teisele võimalus uue elu sünniks.
Doonormunarakke on vaja siis, kui naisel ei ole toimivaid munarakke või nende kvaliteet on vähenenud nii, et rasedust ei ole õnnestunud saavutada ka korduvate proovimiste järel. Mõnikord kasutatakse doonormunarakke ka juhul, kui patsiendil on tõsine pärilik haigus, mille pärandumist lapsele soovitakse vältida.
Doonormunarakudega ravi tulemused on väga head. Kui vähemalt üks embrüo areneb siirdamiseni, saab kuni 72% vastuvõtjatest lapse.
Kokku saavad üle 80% doonormunarakke kasutanud paaridest soovitud lapse.
Eestis on munarakudoonorlus seaduse järgi anonüümne - doonori isikuandmeid ei avaldata. Doonoril on õigus hüvitisele. Ovumia Tallinn kliinikus algab makstava hüvitise suurus 900 eurost ja see sõtlub loovutuskordade arvust.
Vanemad ja laps saavad teada vaid doonori järgmised omadused: rahvus, nahavärvus, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu, pikkus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus. Doonoril puuduvad õigused ja kohustused lapse suhtes. Nõustumise korral on võimalik munarakke loovutada ka mitteanonüümselt - lisainfo saamiseks pöörduge meie spetsialistide poole.
Doonorlust reguleerib “Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus”. Selle järgi võib ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke kasutada Eestis kuni kuuele erinevale naisele laste sünniks.
