Kas unistad lapsest, kuid mitte veel praegu?
Kui pereloomine ei ole hetkel päevakorras, kuid on soov säilitada võimalus tulevikus oma munarakkudega rasestuda, siis on munarakkude külmutamine kaasaegne ja tõhus lahendus.
Munarakkude külmutamine on tänapäeval naise viljakuse säilitamiseks kõige tõhusam ja arenenum meetod. Sperma külmutamine muutus rutiinseks juba 1970. aastatel ning embrüoid on külmutatud aastakümneid. Munarakkude külmutamine on olnud tehniliselt keerukam, kuna munarakk on keha suurim rakk ja seetõttu külmutusprotsessi suhtes tundlikum.
Tänapäevased külmutamismeetodid on viimaste kümnendite jooksul teinud märkimisväärse arenguhüppe, mis tagab rakkude hea kvaliteedi pärast sulatamist.
Munarakkude külmutamist võidakse vajada näiteks enne vähiravi või muud viljakust kahjustavat ravi. Samuti võib oma munarakke külmutada enne soovahetuse protseduure või enne hormoonraviga alustamist.
Naiste ja meeste bioloogiline viljakas iga on väga erinev. Mehel tekivad uued seemnerakud kogu elu jooksul, kuid naise munarakke elu jooskul juurde ei teki, mistõttu on naise viljakas iga piiratud.
Naise viljakus hakkab langema juba pärast 30. eluaastat ning langus kiireneb veelgi pärast 35. eluaastat. Viljakus väheneb nii munarakkude arvu vähenemise kui ka kvaliteedi langus läbi. Individuaalne varieeruvus olemasolevate munarakkude arvu osas võib olla suur. Vanuse mõju munarakkude kvaliteedile on kõikidel naistel üsna universaalne. Samaaegselt vanuse kasvuga suureneb ka raseduse katkemise ning loote kromosoomianomaaliate risk.
Parimad ravitulemused viljakuse säilitamisel saavutatakse siis, kui munarakud on külmutatud enne naise 30.–35. eluaastat.
Mida kõrgem on naise vanus külmutamise hetkel, seda rohkem munarakke võib olla vaja eduka raseduse saavutamiseks. Kuna protseduuriga kogutud munarakkude arvu ja kvaliteeti ei saa täpselt ette hinnata, on aegsasti ja hoolikalt planeeritud ravi tulevikus hea rasestumisvõimaluse tagamiseks ülioluline.
Külmutatud munarakke saab hoida stabiilses ja turvalises säilituskeskkonnas aastaid, kus nad ei vanane.
Munarakkude külmutamist on aastaid kasutatud viljakuse säilitamiseks meditsiinilistel põhjustel. Tänapäeval on üha tavapärasem ka nn sotsiaalsel näidustusel munarakkude külmutamine – olukord, kus naine soovib oma munarakke külmutada ilma meditsiinilise põhjuseta, näiteks kui pereloomine lükatakse edasi eluolukorra, partneri puudumise, karjääriplaanide või muude isiklike põhjuste tõttu.
Munarakkude õigel ajal külmutamine annab naisele võimaluse planeerida lapse saamist hilisemas eluetapis, sest pärast 35. eluaastat ei ole munarakkude arv ja kvaliteet enam samal tasemel ning ilma viljakust säilitavate protseduurideta ei pruugi bioloogiliste järglaste saamine enam õnnestuda.
Kas teadsid, et viljakust saab kontrollida?
Tupesisese ultraheliuuringu abil saab hinnata munasarjade talitlust ning lugeda munarakkude reservi peegeldavat väikeste folliiklite (antraalfolliikulid, AFC) arvu munasarjades. Vereproovist määratakse AMH-hormooni tase, mis annab hea ülevaate munarakkude reservi suurusest. Ultraheliga hinnatakse ka emaka ehitust ja limaskesta, et saada terviklik pilt sinu reproduktiivtervisest.
Kui nendele tulemustele lisada naise vanus, saab üsna hea ülevaate viljakuse hetkeolukorrast.
Broneeri aeg Ovumia tasuta viljakusnõustamisele — oleme sinu jaoks olemas!
Mõte munarakkude külmutamisest võib tekitada erinevaid tundeid. Naine võib tunda süütunnet, et pole veel lapse saamiseks valmis, kuigi selle edasi lükkamise põhjused on sageli täiesti põhjendatud. Mõni naine ei ole veel kindel, kas ta soovib üldse lapsi. Teised võivad olla kogenud pettumusi partneri leidmisel või soovida lihtsalt oodata, kuni tekib sobiv ja turvaline eluetapp pere loomiseks.
Munarakkude külmutamine võib anda naisele tunde, et ta on teinud kõik võimaliku, et oma tulevasi rasedusvõimalusi toetada. Tule viljatusravi arsti nõustamisele – see aitab sul oma olukorda paremini mõista, küsimustele vastuseid saada ja tulevikuplaane informeeritult ja kindlamalt seada.
Ovumia kliinik on oma munarakupanga loomisel olnud olulisene teerajaja. Jälgime pidevalt kasutatavate meetodite toimivust ja tagame, et munarakud säilivad kvaliteetsena nii külmutamisel kui sulatamisel.
Meie oskused ja kogemused on väga olulised, kui planeerime naise individuaalset viljakust säilitavat ravi.
Kas mõtled munarakkude ennetava külmutamise peale, kuid ei tea, kust alustada?
Helista Ovumia kliinikusse — aitame sind!
Protsess algab arsti vastuvõtust. Esmase konsultatsiooni käigus hinnatakse viljakust ja selgitatakse ravi kulgu. Samuti käsitletakse Eesti viljatusravi seadusandlust (sh kunstliku viljastamise seadus ja kudede seadus).
Külmutamistsüklis stimuleeritakse munasarju hormoonraviga 10–14 päeva. Seejärel kogutakse munarakud, mis külmutatakse. Protsess sarnaneb IVF-raviga, kuid viljastamine tehakse hiljem.
Külmutatud munarakke saab säilitada vedelas lämmastikus väga pikka aega ning neid on võimalik kasutada siis, kui rasedussoov on endiselt olemas, kuid rasestumine loomulikul teel ei ole õnnestunud. Enne protseduuri hindab viljatusraviarst naise tervislikku seisundit, et veenduda, et organism on raseduseks valmis. Vajadusel tehakse täiendavad uuringud ja antakse soovitusi, et protseduur oleks ohutu ja võimalikult tõhus.
Vt lisaks endomeetriumi uuring
Enne munarakkude kasutamist toimub konsultatsioon viljatusraviarstiga, kes selgitab kogu protsessi, võimalikud riskid ja viljastamisvõimalused. Patsient saab ise valida, kas kasutada partneri seemnerakke, mittepartnerannetusena saadud seemnerakke või anonüümse doonori spermat. Nõustamise järel antakse kirjalik nõusolek, mis on alati vabatahtlik ning mida saab enne protseduuri algust tagasi võtta.
Kui arst on ravi planeerinud, sulatatakse munarakud laboritingimustes ning viljastatakse seemnerakkudega. Pärast viljastamist kasvatatakse embrüoid kuni 6 päeva. Seejärel siirdatakse soovituslikult üks arenenud embrüo emakasse. Emaka limaskesta ettevalmistamiseks võib kasutada kas loomulikku tsüklit või õrnatoimelist hormoonravi, sõltuvalt sellest, kumb sobib patsiendile paremini. Kui viljastamisel tekib mitmeid kvaliteetseid embrüoid, on võimalik ülejäänud embrüod külmutada ja vajadusel tulevikus kasutada uues ravitsüklis.
Kogu protsess on turvaline, põhjalikult juhendatud ja patsiendi vajadusi arvestav. Külmutatud munarakkude kasutamine annab võimaluse säilitada oma fertiilsus ja proovida rasestuda ajal, mil see on naise või paari jaoks kõige sobivam.
Embrüote külmutamine on olnud pikalt kasutusel ja hästi uuritud. Munarakkude külmutamine on keerulisem, kuna munarakk on suur ja geneetiliselt tundlik. Tänapäevased meetodid võimaldavad pakkuda külmutatud munarakkudega ravi täiesti rutiinselt ja väga hea eduprotsendiga.
Kasutame vitrifikatsiooni ehk ülikiiret külmutamismeetodit, mille käigus munarakud viiakse hetkega temperatuurile –196 °C. Munarakke säilitatakse vedelas lämmastikus stabiilsetes tingimustes ning nende kvaliteet jääb ajas muutumatuks.
Tulemus sõltub külmutamise hetkel naise vanusest ja munarakkude arvust.
Näiteks 30–34-aastasel naisel, kellel on külmutatud umbes 20 munarakku, on tõenäosus saada laps üle 80%.
Mida vanem on naine külmutamise hetkel, seda rohkem munarakke võib eduka ravitulemuse saavutamiseks vaja minna.
Mõnikord vajalikku arvu ei õnnestu esimese tsükliga koguda ning protseduuri korratakse. Mida noorem naine, seda parem on munarakkude kvaliteet ja arv.
Ovumia kogemus munarakudoonorluse, külmutamise ja sulatamisega on pikk ning tulemused on peaaegu samaväärsed värskete munarakkudega. Siiski ei saa munarakkude ennetava külmutamisega tagada raseduse saabumist ja seda ei tohiks kasutada ainukese raseduse planeerimise viisina.
Iga naise olukorda hindame personaalselt ja hoolikalt. Oluline on välja selgitada, mitu munarakku oleks tuleviku raseduse realistlikuks tõenäosuseks mõistlik külmutada.
Sa võid kindel olla, et Ovumia spetsialistid aitavad sul teha läbimõeldud ja turvalisi otsuseid oma viljakuse kaitsmiseks.
