IVF on üks tõhusamaid ravimeetodeid viljatuse korral – see pakub võimalust rasestuda ka siis, kui muud meetodid pole tulemusi andnud.
IVF ja ICSI on viljatusravi meetodid, mille puhul munarakk viljastatakse kehaväliselt laboris. See on kõige tõhusam viljatusravi viis ning seda kasutatakse, kui rasestumise võimalus muude meetoditega on väike. IVF sobib enamiku viljatuse põhjuste korral ning pakub nii paaridele kui ka üksikutele naistele parimat võimalust lapse saamiseks.
Ovumia kliinikutes saab viljakusraviga alustada ilma saatekirja ja ooteajata.
IVF-ravis viljastatakse naise munarakk mehe seemnerakuga laboris, mitte loomulikul teel kehas. Viljastatud munarakk areneb embrüoks, mida kasvatatakse 2–5 päeva inkubaatoris ning seejärel viiakse emakasse, et rasedus saaks alata.
Algselt töötati IVF välja 1970. aastatel munajuhade sulgusest tingitud viljatuse raviks, kuid tänapäeval kasutatakse seda edukalt ka endometrioosi, kehva spermakvaliteedi ja seletamatu viljatuse korral.
Looduslikus tsüklis küpseb tavaliselt üks munarakk. IVF-ravis kasutatakse hormoonravi, et stimuleerida munasarju tootma korraga mitu küpset munarakku.
Ravi on individuaalne ja kestab umbes kaks nädalat. Kõhu naha süstid on ohutud ja lihtsasti kasutatavad. Ravikuuri jälgitakse ultraheli ja vajadusel vereanalüüside abil. Ravi ajal võib igapäevaelu jätkuda tavapäraselt.
Kõigil juhtudel ei ole lapse saamine oma sugurakkudega võimalik. Ovumias saab IVF-ravi teostada ka doonorrakkudega.
Munarakkude eraldamiseks munasarjast kasutatakse tavaliselt narkoosi. Protseduuri käigus punkteerib arst spetsiaalse nõelaga munasarja. Saadud follikulaarvedelikust otsib embrüoloog mikroskoobi abil munarakud ning asetab need inkubaatorisse ootama viljastamist. Naiselt saadakse keskmiselt 7-10 munarakku, kuid täpne munarakkude arv sõltub siiski naise vanusest ning sellest, kuidas naise organism reageeris ettevalmistavale ravile. Pärast munarakkude eraldamist jääb naine ligikaudu tunniks kliinikusse jälgimisele ning vajadusel pakutakse valuvaigistust. Enamik naisi vajab 1–3 haiguspäeva.
Tugevate ravimite tõttu ei ole lubatud juhtida autot 24 tunni jooksul pärast protseduuri.
Ovumias ühendatakse munarakud ja seemnerakud täpselt kontrollitud laboritingimustes. Embrüoid kasvatatakse spetsiaalses labori inkubaatoris, mis hoiab optimaalset temperatuuri, niiskust ja gaasitasakaalu – sarnaselt naise organismi loomulikule keskkonnale.
Viljastumist ja embrüote arengut jälgitakse hoolikalt. Tavaliselt viljastub edukalt umbes 70% munarakkudest, neist 30–50% arenevad kvaliteetseteks embrüoteks. Parim embrüo valitakse siirdamiseks 5 päeva pärast viljastamist ning ülejäänud sobivad embrüod külmutatakse hilisemaks kasutamiseks.
Keskmiselt viib 30–40% värskete embrüote siirdamistest kliinilise raseduseni.
Mõnel juhul on kõige tõhusamaks raviks ICSI (intracytoplasmic sperm injection) – meetod, mille käigus süstitakse üks seemnerakk otse munarakku.
ICSI on eriti kasulik, kui viljatus on põhjustatud mehepoolse sperma vähese arvu või kehva kvaliteedi tõttu.
ICSI kasutatakse ka juhul, kui tavalise IVF-i käigus ei ole viljastumist saavutatud. Protsessi etapid enne ja pärast viljastamist on samad, kuid viljastamine toimub mikrosüstimise teel. Viljastatud rakke jälgitakse hoolikalt ning tulemused on võrreldavad tavapärase IVF-raviga.
Viljastumist kontrollitakse 16–20 tundi pärast munarakkude ja sperma ühendamist. Kuigi embrüo võib siirdada juba selles varases faasis, võimaldab pikem kasvatamine valida tugevama embrüo.
Embrüoid kasvatatakse tavaliselt kuni viienda päevani, mil need jõuavad blastotsüsti staadiumisse. Kasvatusperiood määratakse alati individuaalselt, võttes arvesse patsiendi eelnevat ravikäiku.
Embrüo siirdamine on protseduur, mille käigus viiakse 5 päeva vanune embrüo emakasse ultraheli kontrolli all spetsiaalse kateetri abil.
Mitmikraseduse vältimiseks siirdatakse tavaliselt ainult üks embrüo. Siirdatavate embrüote arvu otsustab viljatusravi arst koostöös patsiendiga, arvestades varasemat raviajalugu ja soove.
Pärast siirdamist jätkatakse hormoonravi tupe kaudu.
Sageli tekib protseduuril rohkem siirdamiseks sobivaid embrüoid, kui korraga kasutada saab – need külmutatakse hilisemaks kasutamiseks. Külmutatud embrüoid saab siirdada, kui rasedust ei ole saavutatud või kui perre soovitakse hiljem veel lapsi.
Rasedustest tehakse kaks nädalat pärast embrüosiirdamist. Kui tulemus on positiivne, ravi jätkub ning umbes viis nädalat pärast siirdamist toimub esimene ultraheli Ovumia kliinikus või patsiendi poolt valitud kliinikus. Edaspidi jätkub raseduse jälgimine ämmaemanda või naistearsti juures patsiendi poolt valitud kliinikus.
Kui kaalud IVF-ravi, on esimene samm esmane konsultatsioon.
Broneeri aeg mugavalt veebis või telefoni teel.
Esmasel vastuvõtul vaatame üle sinu terviseandmed, planeerime vajalikud uuringud ja koostame isikliku raviplaani, mis toetab sinu viljakuseesmärke.
Viljatusravi tulemusi ja nende kaudu sündinud laste tervist jälgitakse üle maailma. Uuringud on näidanud, et viljatusravi abil eostatud lastel esineb mõningaid struktuurseid kõrvalekaldeid sagedamini kui loomulikul teel eostatud lastel. Suurimad riskid on seotud raske mehepoolse viljatusega, mis võib poegadel suurendada laskumata munandite või kusiti ehituse eripärade riski.
Samas, kui võrrelda neid andmeid paaridega, kes on pikalt proovinud rasestuda loomulikul teel, selliseid erinevusi ei ilmne. Seega on pisut suurenenud risk pigem seotud viljatuse põhjustega, mitte raviga endaga.
Kui rasedust ei ole tekkinud kuue kuu jooksul regulaarse proovimise järel, tasub planeerida viljakusuuringud.
Ravi kestus sõltub mitmest tegurist ja patsiendi prognoosist. Esmasel vastuvõtul annab viljatusravi arst realistliku ülevaate sellest, mitu ravitsüklit võib olla vajalik. Kergemate ravimeetodite (nt ovulatsiooni esilekutsumine või inseminatsioon) korral on ravi sageli korduv. Ka IVF-ravis võib rasedus õnnestuda alles mitme tsükli või embrüo siirdamise järel.
Tallinnas Ovumia kliinikus kuni 51. eluaastani.
Kuni 80–85% patsientidest saab abi Ovumia viljatusravi meetoditest. Edukus sõltub peamiselt naise vanusest. Meie arstid valivad ravimeetodi individuaalselt, et maksimeerida lapse saamise võimalust.
Sobilik raviviis määratakse pärast põhjalikku arstlikku konsultatsiooni. Esmasel visiidil tehakse viljatuse põhjuste hindamine, arstlik läbivaatus ja ultraheli. Meestele soovitatakse spermauuringut, kui seda ei ole tehtud viimase aasta jooksul.
