IVF on üks tulemuslikkumaid viljatusravi meetodeid ning võib oluliselt suurendada rasestumise tõenäosust ka siis, kui varasemad ravikatsed ei ole tulemust andnud.
IVF ja ICSI on viljatusravi meetodid, mille puhul munarakk viljastatakse väljaspool keha laboris. See on kõige tõhusam viljatusravimeetod. Seda kasutatakse juhul, kui raseduse tõenäosus teiste ravivõimaluste korral on madal. See meetod sobib enamiku viljatuse põhjuste korral ning pakub paljudele paaridele ja üksikutele naistele head võimalust lapse saamiseks.
Ovumia kliinikutes saab viljakusraviga alustada ilma saatekirja ja ooteajata.
IVF-ravi käigus toimub munaraku viljastamine laboris. Seejärel areneb viljastunud munarakust embrüo, mida kasvatatakse inkubaatoris 2–5 päeva. Seejärl viiakse embrüo emakasse, et rasedus saaks alata.
Kuigi IVF töötati 1970. aastatel välja eeskätt munajuhade sulgusest tingitud viljatuse raviks, on sellest tänaseks saanud laialdaselt kasutatav ja tõhus ravimeetod ka endometrioosi, kehva spermakvaliteedi ning seletamatu viljatuse korral.
Loomulikus tsüklis küpseb naisel tavaliselt üks munarakk. IVF-ravi osana rakendatakse kontrollitud munasarjade stimulatsiooni, et soodustada mitme küpse munaraku samaaegset arengut ühe ravitsükli jooksul.
Ravi on individuaalne ja kestab umbes kaks nädalat. Ravimid manustatakse nahaaluste süstidena kõhupiirkonda, ning need süstid on ohutud ja lihtsasti kasutatavad. Ravikuuri jälgitakse ultraheliuuringute ning vajadusel vereanalüüside abil. Enamasti on võimalik jätkata oma tavapärast eluviisi ka ravi ajal. Vahel võib munasarjade punktsiooni lähenedes alakõht tunduda turses või ebamugav ning esineda võib kergeid vaevusi. Soovitame sel ajal hoiduda intensiivsest füüsilisest koormusest ja sportimisest.
Munarakkude kättesaamiseks munasarjadest kasutatakse tavaliselt lühiajalist narkoosi. Protseduuri käigus punkteerib arst munasarju spetsiaalse nõelaga. Saadud follikulaarvedelikust otsib embrüoloog mikroskoobi abil munarakud ning asetab need inkubaatorisse viljastamist ootama.
Keskmiselt saadakse ühe protseduuri käigus 7–10 munarakku, kuid täpne arv sõltub naise vanusest ja sellest, kuidas organism on eelnevale stimulatsioonravile reageerinud.
Pärast munarakkude kogumist jääb naine ligikaudu tunniks kliinikusse jälgimisele ning vajadusel pakutakse valuvaigistust.
Kuna protseduuri ajal kasutatakse tugevaid ravimeid, ei tohi 24 tunni jooksul pärast seda autot juhtida.
Kehaväline viljastamine (IVF) toimub Ovumias spetsiaalselt kontrollitud ja puhtates laboritingimustes. Naiselt kogutud munarakud ning mehe seemnevedelikust eraldatud seemnerakud asetatakse ühisele kultiveerimisalusele. Embrüoid kasvatatakse laboris spetsiaalses inkubaatoris, kus temperatuur, niiskus ja gaasisisaldus on täpselt reguleeritud, et jäljendada naise reproduktiivorganite loomulikke tingimusi.
Viljastumist ja embrüote arengut jälgitakse etappide kaupa. Keskmiselt viljastub ligikaudu 70% munarakkudest. Viljastunud munarakkudest areneb umbes 30–50% hea kvaliteediga embrüoteks.
Nendest valitakse välja parim värske embrüo ja siirdatakse see 2–5 päeva pärast viljastamist emakasse. Ülejäänud hea kvaliteediga embrüod külmutatakse ja neid saab edaspidi soovi korral kasutada külmutatud embrüo siirdamisteks. Kliiniline rasedus saavutatakse keskmiselt 30–40% värsketest embrüosiirdamistest.
Mõnel juhul on kõige tõhusamaks raviks ICSI (intracytoplasmic sperm injection) – meetod, mille käigus süstitakse üks seemnerakk mikroskoobi kontrolli all otse munaraku tsütoplasmasse.
ICSI on eriti tõhus juhul, kui viljatuse põhjus on mehepoolne, st seemnerakkude hulk või kvaliteet on langenud.
ICSI kasutatakse ka juhul, kui tavalise IVF-i käigus ei ole viljastumist saavutatud. Protsessi etapid enne ja pärast viljastamist on samad, kuid viljastamine toimub mikrosüstimise teel. Viljastatud rakke jälgitakse hoolikalt ning tulemused on võrreldavad tavapärase IVF-raviga.
Viljastumise kontrollime 16–20 tundi peale seda, kui munarakud ja seemnerakud on kokku viidud.
Enamasti kasvatame embrüoid laboris kuni 5 päeva, mille jooksul areneb embrüo blastotsüsti staadiumisse. Vajadusel on võimalik embrüo siirdada ka varasemas jagunemisfaasis.
Embrüote kasvatamise kestuse otsustame alati individuaalselt, lähtudes Teie raviloost ja varasemast kogemusest, et valida just Teile sobivaim lähenemine.
Embrüo siirdamine on protseduur, mille käigus viime 2–5 päeva vanuse embrüo emakaõõnde.
Protseduur toimub ultraheli kontrolli all spetsiaalse pehme siirdamiskateetri abil. Mitmikraseduse riski vähendamiseks siirdame reeglina ühe embrüo korraga. Pärast siirdamist jätkub hormoonravi tupe kaudu manustatavate ravimitega, et toetada emaka limaskesta ja embrüo kinnitumist.
Rasedustest tehakse umbes kaks nädalat pärast embrüo siirdamist. Positiivse rasedustesti puhul toimub ligikaudu 3 nädala möödudes esimene ultraheliuuring. Seda võib teha nii Ovumias kui ka Teie elukohajärgses raviasutuses. Kui rasedus kulgeb normaalselt, jätkub edasine jälgimine tavapäraselt naistenõuandlas.
Sageli areneb ravi käigus rohkem kui üks hea kvaliteediga embrüo. Sellisel juhul säilitame ülejäänud embrüod külmutatuna tulevasteks siirdamisteks Külmutatud embrüoid saab hiljem üles sulatada ja siirdada, kui värskest siirdamisest rasedust ei teki või kui pärast lapse sündi soovite perre veel üht last.
Kui kaalud IVF-ravi, on esimene samm esmane konsultatsioon.
Broneeri aeg mugavalt veebis või telefoni teel.
Esmasel vastuvõtul vaatame põhjalikult üle sinu terviseandmed, planeerime vajalikud uuringud ja koostame isikliku raviplaani.
Viljatusravi tulemusi ja nende kaudu sündinud laste tervist jälgitakse üle maailma. Uuringud on näidanud, et viljatusravi abil eostatud lastel esineb mõningaid struktuurseid kõrvalekaldeid sagedamini kui loomulikul teel eostatud lastel. Suurimad riskid on seotud raske mehepoolse viljatusega, mis võib poegadel suurendada laskumata munandite või kusiti ehituse eripärade riski.
Samas, kui võrrelda neid andmeid paaridega, kes on pikalt proovinud rasestuda loomulikul teel, selliseid erinevusi ei ilmne. Seega on pisut suurenenud risk pigem seotud viljatuse põhjustega, mitte raviga endaga.
Kui rasedust ei ole tekkinud kuue kuu jooksul regulaarse proovimise järel, tasub planeerida viljakusuuringud.
Ravi kestus sõltub mitmest tegurist ja patsiendi prognoosist. Esmasel vastuvõtul annab viljatusravi arst realistliku ülevaate sellest, mitu ravitsüklit võib olla vajalik. Kergemate ravimeetodite (nt ovulatsiooni esilekutsumine või inseminatsioon) korral on ravi sageli korduv. Ka IVF-ravis võib rasedus õnnestuda alles mitme tsükli või embrüo siirdamise järel.
Tallinnas Ovumia kliinikus kuni 51. eluaastani.
Kuni 80–85% patsientidest saab abi Ovumia viljatusravi meetoditest. Edukus sõltub peamiselt naise vanusest. Meie arstid valivad ravimeetodi individuaalselt, et maksimeerida lapse saamise võimalust.
Sobilik raviviis määratakse pärast põhjalikku arstlikku konsultatsiooni. Esmasel visiidil tehakse viljatuse põhjuste hindamine, arstlik läbivaatus ja ultraheli. Meestele soovitatakse spermauuringut, kui seda ei ole tehtud viimase aasta jooksul.
