Kehaväline viljastamine või kunstlik viljastamine: Milline viljatusravi on Sulle õige?

Kui alustad teekonda abistava reproduktiivtehnoloogia (ART) võimaluste selgitamiseks, võib meditsiiniline terminoloogia alguses tunduda keeruline ja ülekoormav. Enamiku Ovumia Tallinna patsientide jaoks taandub valik kahele kõige levinumale viljatusravi meetodile: emakasisene viljastamine ja kehaväline viljastamine.

Mõlemad ravimeetodid on aidanud tuhandetel paaridel ja vallalistel naistel teostada unistust lapsevanemaks saamisest, kuid nende toimemehhanismid ja sobivus erinevad märkimisväärselt. Alljärgnev ülevaade aitab Sul mõista, milline raviviis võiks olla just Sinu jaoks õige esimene samm.

Mis on IUI (emakasisene inseminatsioon)?

Emakasisene viljastamine (IUI) on üks leebemaid ja enim kasutatavaid viljatusravi meetodeid. Tegemist on minimaalselt invasiivse protseduuriga, mis toetab rasestumist organismi loomulike protsesside kaudu.

Kuidas emakasisene viljastamine toimub?

Emakasisest viljastamist saab teha loomuliku menstruaaltsükli jooksul või koos kerge hormonaalse stimulatsiooniga, et toetada munaraku küpsemist. Ovulatsiooni ajastus määratakse täpselt ovulatsioonitestide või nn päästik-süsti abil ning ravikuuri jälgitakse, et tagada ühe kuni kahe folliikuli optimaalne areng.

Viljastamise päeval töödeldakse partneri või doonori seemnevedelik laboris, et eraldada ja kontsentreerida kõige liikuvamad seemnerakud. Seejärel viiakse ettevalmistatud sperma peene kateetri abil otse emakasse. Viljastumine toimub seejärel loomulikul teel munajuhas. Protseduur on kiire ja vähekoormav ning tavapäraste igapäevategevustega saab jätkata kohe pärast protseduuri.

Kellele emakasisene viljastamine sobib?

• Naistele, kellel on vähemalt üks avatud ja toimiv munajuha
• Paaridele, kellel esineb kerge mehepoolne viljatus (nt veidi langenud seemnerakkude arv või liikuvus)
• Vallalistele naistele ja naispaaridele, kes kasutavad doonorspermat
• Paaridele, kelle viljatuse põhjus jääb ebaselgeks
• Olukordades, kus rasestumise ajastamine on olnud keeruline ja täpne ovulatsiooni jälgimine annab lisaväärtust

Mis on kehaväline viljastamine?

Kehaväline viljastamine (IVF) on arenenum ja rangelt kontrollitud laboriprotseduur, mille käigus viljastatakse munarakk väljaspool naise keha. See on tänapäeval kõige kõrgema edukuse määraga viljatusravi meetod ühe tsükli kohta.

Kuidas kehaväline viljastamine toimub?

Naine saab hormoonravi, mille eesmärk on stimuleerida munasarju küpsetama korraga mitu munarakku. Küpsed munarakud kogutakse seejärel väikese kirurgilise protseduuri käigus.

Ovumia Tallinna kaasaegses laboris ühendavad embrüoloogid munarakud seemnerakkudega. Pärast embrüo arengut siirdatakse kõige elujõulisem embrüo otse emakasse.

Kellele kehaväline viljastamine sobib?

• Paaridele, kellel rasestumine ei ole õnnestunud ja põhjus on ebaselge
• Naistele, kellel on munajuhade sulgus või endometrioos
• Paaridele, kellel esineb raske mehepoolne viljatus
• Naistele, kellel on ovulatsioonihäired ning rasedust ei ole saavutatud aromataasi inhibiitorite ja/või gonadotropiinraviga
• Patsientidele, kellel on tehtud mitu emakasisese viljastamise tsüklit ilma eduka tulemuseta

Emakasisese ja kehavälise viljastamise edukus ja kulud

Kuna emakasisene viljastamine tugineb kehas toimuvale loomulikule viljastumisele, on selle edukus ühe ravitsükli kohta madalam kui kehavälisel viljastamisel – tavaliselt umbes 10–20%, sõltuvalt vanusest ja muudest individuaalsetest teguritest. Samas on tegemist leebema ravimeetodiga, mis nõuab vähem ravimeid, koormab organismi vähem ning on sageli kuluefektiivne esimene samm.

Kehaväline viljastamine eeldab suuremat füüsilist, emotsionaalset ja rahalist panust, kuid pakub vastutasuks oluliselt kõrgemat edukuse määra embrüosiirdamise kohta – sageli 30–50%, sõltudes eelkõige naise vanusest ja munarakkude kvaliteedist. Ovumia Tallinna arstid selgitavad neid erinevusi alati avatult ja läbipaistvalt, et aidata Sul valida ravitee, mis pakub parimat tasakaalu pingutuse ja eduvõimaluse vahel just Sinu olukorras.

Korduma kippuvad küsimused

Kas emakasisene viljastamine on valus? Üldjuhul mitte. Protseduur on enamasti valutu ja sarnaneb tundelt tavapärase günekoloogilise läbivaatuse või PAP-testi võtmisega. See kestab vaid mõne minuti.

Kas emakasisese viljastamise ebaõnnestumisel saab üle minna kehavälisele viljastamisele? Jah. Paljud patsiendid alustavad 2–3 emakasisese viljastamise tsükliga. Kui rasedust ei saavutata, saab raviplaani sujuvalt jätkata kehavälise viljastamisega.

Aitame Sul teha teadliku otsuse

Iga viljatusravi teekond on ainulaadne. Ainus viis kindlalt teada saada, milline ravimeetod sobib Sinu olukorraga kõige paremini, on professionaalne viljakuse hindamine. Broneeri esmane visiit Ovumia Tallinna kliinikusse ja lase meie kogenud spetsialistidel koostada just Sulle sobiv raviplaan.

Broneeri aeg esmasele konsultatsioonile Ovumia Tallinnas